EST | ENG
 
 
 
   

UUDISED:

Newfoundlandi koera kutsikad (sünd. 09.05.2018)!

ENKT Üldkoosolek 28.04.2018 algusega kell 15.00 Rakvere, Haljala tee 4, Põhjakeskus

Newfoundlandi koerte erinäitus 2018 - TULEMUSED

 

print

Vesikoera tervis

Silmad
Terve koera silmad on kirkad ja ei jookse kuigi palju rähma. Rähma võib puhastada vati ja silmatilkadega. Kui aga silmadest eraldub juba kollakas-rohekat mädast rähma või silmad on punased, siis tuleks kindlasti võtta ühendust oma loomaarstiga.

Hambad
Hammaste vahetumise ajaks (3 -6-kuuselt) on mõistlik koerale midagi sobivat närimiseks hankida. Selleks sobib nii kuivatatud leib, näkileib, toores porgand või spetsiaalne koera närimiskont, mis ei kahjusta koera soolestikku. Kui kahtled mõnes mänguasjas, võid selle parem jätta talle andmata.

Jälgi hammaste vahetumist, sest vahel juhtub, et uus hammas kasvab igemest välja enne, kui vana on ära tulnud. Juhul, kui piimahammast välja ei tõmmata, võib uus hammas viltu kasvada.

Ka tirimismängude mängimisel alla aastase koeraga tuleb olla ettevaatlik. Noore koeraga ei maksa neid mänge mängida täie jõuga, vaid mõõduka tugevusega - vastasel juhul võivad hambad nö. paadikujuliselt väljaspoole kasvada ja isegi hambumuse rikkuda.

Ka koeral võib tekkida hambakivi, mis võib põhjustada igemepõletikku või tekitada hambaauke. Hambakivi aitavad vältida spetsiaalsed närimiskondid, samuti võid osa kuivtoidust jätta leotamata. Kindlasti ei tohi aga koerale anda maiustusi, mis soodustavad hambakivi ja hambaaukude teket. Kui hammastele on kogunenud palju pruunikat hambakivi ning koera suust tuleb halba lõhna, siis tuleb minna loomaarsti juurde, kes hambakivi eemaldab. Ära luba koeral kive tassida, sest see kulutab tugevasti hambaid.

Õpeta koera juba kutsikaeas hambaid näitama, et neid saaks kergesti kontrollida ka võõras inimene. Koeral vaadatakse hambaid nii, et ühe käega võetakse koonu ümber kinni nii, et pöial jääb koonu peale ja ülejäänud sõrmed alalõua alla ning seejärel tõmmatakse teise käe sõrmedega koera mokad hammaste pealt eemale. Hammastenäitamise oskus on oluline nii loomaarsti juures kui ka näitustel käies.

 

Karvkate
Karvkatte korralik hooldamine on samuti väga oluline, sest karvastiku- ja nahaprobleemid võivad põhjustada koerale paljusid hädasid ning haiguseid.

Vesikoera kammimine-kraasimine kord ühe või kahe nädala tagant on tavaliselt piisav. Karvaajamisperioodil võib kammida ka tihedamalt, sest nii kulub Sul endal iga kord vähem aega kammimisele ning hoiad ka oma kodu puhtamana.

Koera kammimine peab algama juba kutsikaeas, et koer sellega harjuks. Pulste tekib tavaliselt kõrvade taha, sabasse ja jalgadele. Kui pulstid jäävad lahti kammimata, siis need vanuvad ehk muutuvad sisuliselt vildiklompideks, millest ilma kääride abita tavaliselt jagu ei saa.

Tallalähedased jalakarvad on mõttekas lühikesena hoida, sest need korjavad prahti ja lund. Ka päka juures asuvad karvad lõigatakse kääridega ettevaatlikult lühikeseks.

Koera ei tarvitse pesta rohkem kui kaks korda aastas, välja arvatud muidugi juhul, kui koer on näiteks sopalombis ujumas käinud. Pärast porisel teel jalutamist aitab, kui pesed ainult koera jalad ja kõhualuse. Samuti pestakse koera tavaliselt enne koeranäitust, et karvakate puhas ja kohev oleks.

Kasuta koera pesemisel alati koerašampooni, mida müüakse lemmikloomatarvete kauplustes ja koeranäitustel. Kindlasti ei tohi koera pesta inimesele mõeldud šampooniga, sest inimese naha PH-tase pole sama, mis koeral. Võid kasutada ka koertele mõeldud karvapalsamit, mis muudab pärast pesemist kammimise-kraasimise lihtsamaks.

Piisav kogus koerašampooni tuleks lahustada vähemalt liitris leiges vees ja hõõruda see siis eelnevalt märjaks tehtud koera kasukasse. Pärast pesemist tuleks koera karvkate kammides-kraasides fööniga kuivatada. Fööniga kuivatamine on vajalik seepärast, et vesikoertel on kahekordne kasukas, kus niiskuskindla pealiskarva all asub paks villane aluskarv. Kui ujudes märgub koera aluskarv vähem, siis korralikult pestes saab ta läbimärjaks ning niiskuskindel pealiskarv takistab aluskarval kuivamist, mis omakorda võib põhjustada naha haudumist.

Enne näitust on vaja kääridega korrastada koera käpa- ja kõrvakarvad, küsi näitusetrimmingu kohta nõu kutsika kasvatajalt või Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingust.

Küüned
Mida rohkem koer pehmel pinnasel liigub, seda tihedamini (kord ühe või kahe kuu tagant) tuleb tal küüsi lõigata, sest liialt pikad küüned võivad murduda või koguni päka sisse kasvada. Muretse küünte lõikamiseks spetsiaalsed küünetangid ning ära unusta lõigata ka esikäppadel olevaid lisaküünised, sest need ei puutu liikudes maapinnaga kokku ega kulu seetõttu üldse. Kui Sul pole küünte lõikamisel kogemusi, siis lase seda endale õpetada loomaarstil või mõnel kogenud koerakasvatajal, sest muidu võid kogemata lõigata koeral küüne sees olevasse veresoonde. Tulemuseks on verejooks ja valu ning koer võib hakata küünte lõikamist kartma. Küüntelõikamine tuleks kutsikale teha meeldivaks ning kutsikat pärast premeerida. Alguses on kergem lõigata küüsi mitmekesi nii, et üks hoiab koera kinni. Samuti võiks küüntelõikamist teha pärast mängu, kui koer on natuke väsinud.

Vaktsineerimine ja ussitõrje
Ussitõrjet on kutsikale kasvataja juures tehtud vähemalt kahel korral. Ussitõrjet tuleb kutsikal korrata iga vaktsineerimiskorra vahel. Ussitõrjeks vajalikke preparaate saad loomaarstilt või veterinaarapteegist, kust küsi ka juhiseid nende manustamise kohta.

Edaspidi tuleb ussitõrjet teha 3-4 korda aastas. Ussitõrje tegemine on oluline Sinu koera tervise seisukohalt, sest siseparasiidid on väga kurnavad ning nende vohamine võib põhjustada kutsikale isegi surma. Kui kodus on teisi koeri või kasse, kes omavahel kokku puutuvad, siis tuleks ussitõrje teha samaaegselt kõigile.

Kutsikat võiks vaktsineerida 8-, 12- ja 16-nädalaselt. 6-nädalaselt alustatakse kutsika vaktsineerimist erandjuhul, kuid üldiselt seda ei soovitata, et mitte liiga vara hävitada kutsika loomulikku immuunsussüsteemi.

Enne vaktsineerimise lõppemist pole Sinu koer immuunne selliste nakkushaiguste nagu marutaudi, koerte katku, viirusliku hepatiidi, parvoviirusliku enteriidi ja leptospiroosi suhtes. Seepärast hoidu vähem kui 14-nädalast kutsikat viimast paikadesse, kus on liikunud teisi koeri, samuti ära luba alla 14-nädalase kutsika kokkupuutumist mõne teise koeraga. Kuigi teine koer võib olla vaktsineeritud, võib ta samal ajal ise haigestumata mingit viirust edasi kanda.

Pärast kutsika vaktsineerimise lõppemist tuleb hakata koera vaktsineerima kord aastas. Ära jäta koera vaktsineerimisi kunagi unarusse, sest see võib kurjasti kätte maksta. Teavet vaktsineerimise kohta saad loomaarstilt.

Välimised parasiidid
Kui koerale tekkivad kirbud, siis tuleb need kindlasti hävitada, sest end pidevalt kraapides kahjustab koer oma karvkatet ja nahka. Kirpude hävitamiseks saad vajalikke preparaate loomaarstilt või veterinaarapteegist. Kuna kirbud levivad kergesti koeralt koerale või kassile, siis võiks kirbutõrje nagu ussitõrjegi teha kõigile kodus olevatele loomadele samaaegselt.

Kui koer hakkab oma pead pidevalt raputama, pead viltu hoidma või kõrva kraapima, siis võib tal olla kõrvapõletik. Sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole, sest kõrvapõletiku ravimata jätmine võib mõjuda halvasti koera kuulmisele.

Kõrvapõletiku vältimiseks on oluline umbes kord kuus koera kõrva puhastada. Selleks tilguta veidi spetsiaalset kõrvapuhastusvedelikku koera kõrva, masseeri väljapoolt kuulmekäiku, et sealt kostuks lurtsuv heli, ning puhasta seejärel nii kuulmekäik kui ka kõrvalest ümber sõrme keeratud vatiga. Ära kasuta vatipulki, sest need võivad kergesti vigastada kuulmekilet. Samuti on hea hoida njuufa või landseeri kuulmekäigud üleliigsetest karvadest puhtad, et õhk pääseks paremini kuulmekäigule ligi.

Inna- ehk jooksuaeg
Emase koera esimene jooksuaeg tuleb umbes 6-18 kuu vanusena. Koer eritab verist tupeeritust ning koer kipub endast plekke maha jätma. Spetsiaalseid püksikesi ei saa siiski soovitada, sest siis ei saa koer end lakkuda ja tal võib tekkida põletik. Emase koera omanikuna pead olema väga hoolikas ning olema valmis selleks, et ümberkaudsed isased koerad tungivad Sinu aeda, ehkki nad varem seda ei ole teinud.

Jooksuaeg on tavaliselt kaks korda aastas ja see kestab 7-21 päeva ning kogu selle aja peaksid hoidma emast koera isastest eraldi. Emast koera tasub innaajal ja eriti selle teisel poolel jalutama minnes hoida rihma otsas, sest ka hästi koolitatud emane koer võib isaste lõhna tundes või neid märgates olla täiesti kontrollimatu ja allumatu. Ka isane koer tuleb igal juhul kinni hoida, kui läheduses on indlevaid emaseid koeri. Isased tunnevad jooksuajal emase lõhna väga kaugelt - neil võib kaduda söögiisu ning nad kipuvad tavaliselt unustama kõik käsklused. Kui kutsikas on väga maskuliinne ja üritab "paaritada" kõike, siis sellest kombest tuleb üritada koera võõrutada juba kutsikaeas.

JUULI 2018
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuni August »

logi sisse

Millisest infost tunned puudust omades njuufat ?
Karvahooldus
Toitmine
Haigused
Õpetamine
Näitused
hääleta