|
|
Vesikoera kutsikaiga
Kui kutsikas saabub oma uude kodusse, siis tuleb tal kogeda uusi kogemusi: võõrad inimesed, lõhnad jne. Need kõik on katsumused väikesele kutsikale, kes on harjunud suurema osa ajast magama koos õdede-vendadega. Sellepärast peaks kodu olema kutsika saabudes rahulik.
Lase kutsikal tutvuda uue koduga. Väldi kasutut lärmi kutsika ümber. Kõik sugulased ja tuttavad ei pea nägema kutsikat kohe esimestel päevadel. Ära jäta kutsikat kauaks üksi, sest ta ei ole veel harjunud päris üksi olema. Kui kõik pereliikmed käivad tööl või koolis, siis säti kutsika kojutoomine nädalavahetusele või pühade algusele, et koer ei peaks kohe esimestel päevadel uue koduga kohanema ihuüksinda.
Leppige perekonnas kokku, mis on kutsikal lubatud ja mis mitte. Ka lastele peaks õpetama kutsikaga ümberkäimist. Ära jäta väikeseid lapsi kutsikaga üksi – nad võivad teineteisele tahtmatult haiget teha.
Õpeta ka tuttavatele, kuidas kutsikale läheneda (rahulikult kutsika juurde kükitada, ei maksa otse vaadata silmadesse ega kätt silitamiseks pea peale panna, pigem silitada kutsikat esmalt lõua alt, kõrvade tagant ja rinna pealt). Kui kutsikas kardab või ehmatab millegi pärast, siis jää rahulikuks ja tee nägu, et ei märganud tema hirmu. Räägi kutsikaga rahulikult ja julgusta teda tutvuma uue asjaga, kuid ära siiski sunni teda selleks, vaid pigem meelita.
Teiste kutsikate seltskonnast ilma jäädes tunneb ta end esialgu kindlasti üksikuna. Otsusta siis kohe, kus saab olema ta magamisase. Kutsikas võib küll haledalt häälitseda ja võib tunduda, et kõige parem on ta enda juurde võtta, kuid kui Sa ei taha, et ta ka suurena Sinu kõrval magab, siis on parem, kui harjutad teda kohe alguses oma kohal magama. Samas ei tohi kutsikat kohe eraldada pereliikmetest, sest üksiolek hirmutab ka kõige julgemat kutsikat. Parim magamiskoht kutsikale on kuulmis-, nägemis- ja haistmiskaugusel mõnest pereliikmest. Kui kutsikas on rahutu, siis võiks temaga rääkida ja teda silitada seni, kuni ta uuesti rahuneb. Lase kutsikal alati rahulikult magada – tavaliselt eelistab ta magamiseks jahedat põrandat. Võimalus rahulikult ja segamata süüa ning magada on eelduseks psüühiliselt tasakaaluka koera arenemisele.
Alguses tuleks kutsikale anda liikumisvabadust tema vajaduste järgi, näiteks lubada tal õues mängida nii palju, kui ta tahab. Väljas võiks kutsikas olla võimalikult palju ja uue koduga kohanemise järel (1-2 kuud pärast kutsika toomist) kogu päeva. Samas tuleks ka jälgida ilma, sest kutsikakarv ei kaitse veel piisavalt niiskuse, tugeva tuule ja karmi pakase eest. Väljas peab nii kutsikal kui ka täiskasvanud koeral olema magamiskoht, kus koer on kaitstud vihma ja tuule eest. Ka liigne päike on suvel ohtlik, pigem peaks magamiskoht olema varjulises kohas.
Kutsika areng
Koera käitumine sõltub tema vanusest - neid arenguetappe oleks hea teada, et liiga noorelt ei nõutaks liiga palju. Ka koeral on murdeiga, mistõttu tundub vahel, et koer on kõik õpitu unustanud, kuid see periood möödub.
Vanus kuni 3 nädalat kujunevad eeldused areneda, et areneda terveks ja tugevaks koeraks. Peamiselt ta sööb ja magab. Koera silmad avanevad küll 2-3 nädala vanuselt, kuid võtab veel paar nädalat aega enne, kui nägemis- ja kuulmismeel täielikult välja areneks.
Vanus 4-7 nädalat selles vanuses õpitud asjad jäävad kogu eluks meelde. Aga kõige tähtsam on inimesega harjumine. Kutsikas peab saama tunda inimese lähedalolekut.
Vanus 8-12 nädalat kutsikal on aktiivne õppimisaeg, millal ta saab selgeks pere kombed ja toa puhtuse hoidmise. Sel ajal tehtud kasvatusvead võivad rikkuda koera kogu eluks. Kutsikas tahab nüüd väga õppida. Õppimine peaks toimuma mängu abil, kasutamata sundimist või rangeid võtteid. Kutsikas õpib kergesti rihmaga jalutama ja selgeid käsklusi nagu ISTU, KOHT, SIIA jne. Koolitamine selles vanuses peab olema lõbus ja huvitav. Õpetus peab olema järjekindel - kui mingi asi on täna lubatud, siis on see koera vaatepunktist lubatud kogu eluks, näiteks voodisse ronimine. Karistamine peab toimuma vahetult pahateo järel või veel parem kui teo ajal. Karistuseks piisab turjast raputamisest või kõvema häälega keelusõnast. Kui kutsikas on näiteks üksi olles närinud pereliikmete kingi, siis ei või teda koju saabudes karistada - ta ei saa selle põhjusest siis enam aru.
Vanus 5-6 kuud selles vanuses hakkab koera jaoks moodustuma karjahierarhia. Noored koerad on valmis alistuma, nad tunnistavad autoriteeti ja on valmis koostööks perega. Kõik koos tehtu on nende meelest vahva. Nüüd on hea aeg alustada korrapärase kuulekus- või sõnakuulelikkuskoolitusega ning ujumisharjutustega. Õnnestunud soorituse järel tuleb koera alati kiita ja talle maiust anda. Kui oled pahas tujus või koer on tujutu, siis parem ära koolita.
Vanus 7-9 kuud sellele vanusele on tüüpiline tasakaalutus ja sõnakuulmatus. Omanikul võib jääda tunne, et kogu õpetus on läinud luhta. See murdeiga läheb aga mööda ja kõik õpitu tuleb väikese kaasaaitamisega jälle meelde. Selles vanuses tahab koer kindlaks teha oma kohta perehierarhias ja nii võib domineeriva iseloomuga koer üritada karjajuhi positsiooni vallutada. Omanik peab koera selliseid püüdlusi kohe järjekindlalt takistama, sest koera kasvades on seda juba palju raskem teha. Üldiselt alistub koer karjaloomana vabatahtlikult ja meelsasti tunnustatud juhile, aga kui ta märkab kartust või ebakindlust, siis võib tekkida tõsiseid raskusi.
Vanus alates 1. eluaastast alles aastavanuselt koeralt võib oodata teatud käitumismalle, mis on tüüpilised täiskasvanud koerale. Elementaarne kasvatustöö peaks olema selleks ajaks lõppenud ja tuleks alustada erinevate harrastuste koolitust.
Landseerid, njuufad ja leonbergerid on suurt kasvu koerad ning iga koeraomaniku kohus on koera õpetamine sotsiaalseks ja sõnakuulelikuks.
Puhtuse pidamine
Kutsikas õpib puhtust pidama mõnest nädalast kuni mõne kuu vanuseni. See, kui kiiresti kutsikas seda õpib, on individuaalne, kuid peremehe aktiivsus mõjutab seda kõige rohkem. Vii kutsikas kohe välja, kui ta on ärganud või söönud või ka mänginud. Kutsikat jälgides saab kõige kiiremini selgeks, millal tal on häda. Juhul, kui “õnnetus” juhtub toas, siis ei maksa mingil juhul kutsika koonu pissi sisse suruda, pigem püüa ise olla kutsika jälgimisel teinekord hoolsam. Kutsikat karistatakse üldiselt suhteliselt leebelt – esmalt piisab lihtsalt noomimisest ja tema õue tõstmisest. Samas on iga asja õpetamisel eriti oluline ka positiivne motivatsioon – kui koer teeb häda õigesse kohta, tuleb teda kindlasti ülevoolavalt kiita või talle isegi maiust anda.
Kutsikas ja lapsed
Enamik vesikoeri on väga lastelembesed. Kutsikaeas suhtub koer lastesse kui kutsikatesse. Kutsikas ei tohi aga kunagi olla laste mänguasi. Lastele (nii enda kui ka tuttavate omadele) tuleb õpetada, kuidas koeraga käituda. Ära luba lastel kutsikaga maadelda, sest kutsikas jätkab samal viisil ka kasvades ja ta ei tunneta oma jõudu ja hammaste teravust. Ka püksisääres rippumine ja mütsi varastamine ei ole enam lõbus, kui koer on juba mitukümmend kilo raske.
Enne hammaste vahetumist (6 kuuselt) võib lapse seisukohalt koos mängimine muidugi üksjagu probleeme tekitada. Lapsele tuleb juba algusest peale õpetada koeraga rahulik olema. Kiired käte liigutused ja jooks innustab kutsikat mängima.
Ära luba lastel ilma põhjuseta koera sülle võtta, kuid hea on lapsi õpetada kutsikat õigesti sülle võtma, toetades kutsikat ühe käega rinna alt ja teisega istmiku alt. Kutsikat ei tohiks väikeste lastega üksi jätta ega lubada lapsel üksi koeraga jalutama minna, sest ta ei suuda suurt kasvu koera valitseda ja tulemused võivad olla väga kurvad.
Kutsikat tuleb õpetada, et ta ei mängiks laste mänguasjadega, vaid ainult enda omadega. Võib juhtuda, et koer tahab mänguhoos lapse najale hüpata. Sel juhul on vajalik, et laps õpiks selge häälega EI HÜPPA! ütlema ja läheks seejärel kutsika juurest eemale. Samuti tuleb lapsele kohe alguses selgeks teha, et koera ei tohi kiusata. Kui koer saab kutsikast peale lastega koos olla, armastab ta neid elu lõpuni. Kui koer aga mingil põhjusel lapsega ei sobi, ei ole see enamasti mitte koera süü.
|
|
|
|