Vetelpääste koolitused

Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühing taasalustas koerte vetelpäästekoolitust 1999. aasta suvel, 2001. aasta maikuus võttis Eesti Kennelliidu juhatus vastu ka vetelpäästevõistluste eeskirjad.

Veel kümmekond aastat tagasi tegeleti Eestis koerte vetelpäästekoolitusega, kuid vahepeal oli see ala Eestis täielikult unarusse jäänud, mistõttu tuli välismaale sõita asja õppima.

Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingu liikmed Valdo Varek, Karmo Siivelt ja Ain Parmas läbisidki Soome Landseeriühingu korraldatud vetelpäästekursused ja Soome Kennelliidu vastava üldkoolituse ning said Soome Kennelliidu tunnustatud vetelpäästetreeneriteks ning vetelpäästevõistluste korraldajateks.

Mitmesaja-aastane vetelpäästja kogemus
Vetelpäästekoolituse ja -võistluste eesmärk on säilitada newfoundlandi koerte ja landseeride tõuomast päästeinstinkti ja ujumisoskust, kuid loomulikult arendada koeri nii füüsiliselt kui vaimselt. Võistlustel kontrollitakse koera käitumist vees ja tema füüsilist vormi, samuti tema koostööd koerajuhiga. Võistluste eesmärk on arendada ka vetelpääste harrastajaid ja nendevahelist koostööd ning anda neile teadmisi koerte koolituse ja vees töötamise kohta.

Njuufadel ja landseeridel on selja taga pikk vetelpäästja kogemus. Nende tõugude esivanemad pärinevad Kanada kirderannikul asuvalt tormiselt Newfoundlandi saarelt, kus nad aitasid alates 17.-18. sajandist kalureid raskete kalavõrkude veest väljatõmbamisel, vette kukkunud kalade püüdmisel ning vajadusel ka peremehe päästmisel. Vaata veel pilte

19. sajandil hakati newfoundlandi koeri ja landseere Euroopas kasutama vetelpäästekoertena, kuna nad ei kõhkle vette appi tormamast ka kõige rajusema ilmaga. Samuti hakati Inglismaal korraldama Watertrial-võistlusi, kus hinnati koerte päästeinstinkti ning soovi töötada vees. Tollal pidid koerad hüppama kindla kõrgusega paadisillalt vette uppujat päästma, vedama võimalikult kiiresti uppuja ja paadi randa, viima köie või eseme paati võõrale inimesele, ujuma võidu ning sukelduma ja tooma vee alt pinnale eseme.

Njuufad ja landseerid sobivad vetelpäästjateks tänu oma ujulestadega jalgadele, tüüri-taolisele tihedale sabale, veekindlale topeltkasukale, võimsale kehaehitusele ning loomulikule vetelpäästeinstinktile, mis muudab nende koolitamise vetelpäästjateks teistest tõugudest tunduvalt lihtsamaks.