Vesikoera kasvatamine

Üldpõhimõtted
Suhtu perre võetud kutsikasse või täiskasvanud koera kui pereliikmesse, kel on omad soovid, vajadused, õigused ja kohustused. Kui koerale tehakse arusaadavaks, et ta on madalaim, kuid samuti austusväärne pereliige, õpib ta end ka vastavalt ülal pidama. 

Niisamuti nagu pühendad iga päev aega oma pereliikmetele, nii tuleb Sul iga päev tegeleda ka koeraga. Tegelemine ei ole ainult söötmine ja jalutamine, vaid kindlasti ka mängimine, õpetamine ning koera hooldamine. Tegelemispuuduses ning oma perest eraldatud koer muutub destruktiivsemaks, nukramaks või apaatsemaks kui tema tõukaaslased, kellest hoolitakse kui pereliikmetest.

Ehkki mõnede koerakasvatajate arvates püüavad koerad saada inimesteks, on nad siiski kõik kunagi olnud hundid ning nii mõndagi nende kommetest on säilinud. Huntidest põlvnemise tõttu on koerad karjaloomad. Sinu koera karjaks on Sinu pere, ehkki ilmselt tema arvates olete te kõik väheke isevärki koerad. Pere käitumise järgi paneb koer paika hierarhia karjas ning koera peremehe-perenaisena oled just Sina suure tõenäosusega tema arvates karja juht.

Karja juhina pead Sa pälvima oma koera usalduse. See tähendab, et eeskätt tuleb Sul olla õiglane ja kindlameelne. Vajadusel oma koera kuuletuma sundides peaksid meeles pidama, et karja juhtimine ei tähenda isegi huntidel enamasti mitte füüsilise üleoleku näitamist, vaid just autoriteeti või psühholoogilist üleolekut.   

Liikumine
Luustiku kujunemise seisukohalt on tähtis, et koer saaks pehmel pinnal joosta. Pidev kõval pinnal liikumine mõjub koera kasvavale luustikule halvasti. Ära harrasta alla aastase koeraga pikki jookse, turnimisi libedal pinnasel (muda, jää, parkett), kelgu vedamist ning ära hüppa temaga koos lumehanges. Väldi liigset treppidel käimist ja ülemeelikuid mänge kutsikast tunduvalt suuremate koerte seltsis. Ka jalgrattamatkad on alla aastasele koerale keelatud, samuti peab ujumist harrastama mõõdukalt. 

Kui koer on vabalt, rahuldab ta ise oma liikumisvajaduse. Jalutamisel võiks olla põhimõtteks, et parem vabana metsas või põllul kui rihma otsas ümber kvartali! Kui kutsikas on umbes pooleaastane, võiks temaga alustada pikemaid jalutuskäike, lisades järk-järgult teekonnale pikkust olenevalt koera enda suutlikkusest. Sügavates lumehangedes liikumisega tuleb olla ettevaatlik, sest see on alles arenevale koerale suur pingutus. Pulga vedamist võiks hakata harjutama aastaselt, kuid raskust pulgale võib lisada alles täiskasvanud kaheaastasele koerale. 

Ujumine on vesikoerakutsikale tavaliselt meeldiv tegevus. Vette minek peab olema sundimatu. Kui koer ei taha vette minna ja ujuda, siis mingil juhul ei tohi koera vette visata või teda vägisi vette viia – tulemuseks on suure tõenäosusega see, et koer hakkab vett kartma ning tema ümberkoolitamiseks kulub hulk aega. Kutsika kasukas ei ole vett hülgav, mistõttu ta võib külmema ilmaga külmetuda, kui kasukat ujumise järel ei kuivatata.  
 
Koera märgistamine
Alates 2000. aasta algusest sündinud koeri on kohustuslik märgistada, kusjuures märgistamise eest vastutab kasvataja.

Märgistamine tehakse sel viisil, et koera kõrvalesta sisepinnale või mujale tätoveeritakse tõutunnistusel olev ID-number või süstitakse koerale naha alla elektroonilist mikroskeemi sisaldav kapsel, mida saab skanneriga lugeda. Märgistamise viis sõltub omaniku soovist, võib kasutada ka mõlemat moodust koos. Märgistamine on hea ka juhuks, kui koer juhtub kaduma – siis saab koera leidmisel täpselt identifitseerida.