Newfoundlandi koer - tõustandard 

NEWFOUNDLANDI KOER (NEWFOUNDLAND)
FCI - Standard nr.50 /06.11.1996 /GB

PÄRITOLU: Kanada PATRONAAŽ: FCI KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
AEG: 29.10.1996
KASUTUS: rasket koormat vedav kelgukoer, veekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2 Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2 Molossid, mäestikukoerad
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Tõug põlvneb Newfoundlandi saare pärismaistest koertest ja pärast 1100.a. viikingite poolt toodud suurtest mustadest karukoertest. Euroopa kaluritega koos tulnud uued tõud aitasid tõugu kujundada ja kosutada, säilitades tõu olulised omadused. Saare koloniseerimine algas 1610. - selleks ajaks oli newfoundlandi koer juba suuresti väliselt ja iseloomult välja kujunenud. Need jooned võimaldasid tal taluda äärmuslikku kliimat ja mereõnnetusi raskeid koormaid merest välja tõmmates või vee-ja vetelpäästekoerana teenides.

ÜLDMULJE:
Newfoundlandi koer on massiivne, võimsa kerega, hea lihastikuga ja hästi koordineeritud liikumisega.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Keha pikkus õlanukist istmikunukini on suurem kui turjakõrgus. Emase koera kere võib olla pisut pikem ja on vähem massiivsem kui isase koera oma. Vahemaa turjast rinnajooneni on pisut suurem kui vahemaa rinnajoonest maani.

KÄITUMINE/ISELOOM:
Newfoundlandi koera ilme peegeldab heatahtlikkust ja pehmust. Ta on väärikas, rõõmsameelne ja loominguline, tuntud usaldusväärse õrnuse ja tõsiduse poolest.

PEA:
Massiivne. Emase pea on ehituselt isase omaga samasugune, kuid vähem kogukas.

PEAPIIRKOND:
Kolju: lai, kergelt kumerdunud otsmikuga ja tugevalt arenenud kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule: märgatav, kuid mittekunagi järsk.

NÄOPIIRKOND:
Nina: suur, hea pigmendiga, hästi arenenud sõõrmetega.
Värvilt must must-valgetel ja mustadel koertel ning pruun
pruunidel koertel.
Koon: kindlasti kandiline, sügav ja mõõdukalt lühike, kaetud lühikese, õhukese karvkattega, ilma kortsudeta.
Suunurgad on märgatavad, kuid mitte liialt esiletungiv.
Mokad: pehmed.
Hambumine: käär-või tasahambumine.
Silmad: suhteliselt väikesed, mõõdukalt sügava asetusega silmad on teineteise suhtes laia asetusega, alumine laug ei ole lõtv. Värvus: tumepruunid must valgetel ja mustadel koertel, pruunidel on lubatud heledamad varjundid.
Kõrvad: suhteliselt väikesed, kolmnurksed, ümarate otstega, asetunud hästi pea küljele ja liibuvad tihedasti.
Kui täiskasvanud koera kõrv ette tõmmata, siis ulatub see samal küljel asetseva silma sisenurgani.

KAEL:
Tugev, lihaseline, õlgadele hästi kinnitunud, piisavalt pikk, et võimaldada väärikat peahoidu. Kaelal ei tohi olla ülemäärast kurgulotti.

KERE:
Luustik on läbinisti massiivne. Küljelt vaadatuna on kere sügav ja võimas.
Seljajoon: sirge ja tugev turjast laudjani.
Selg: lai.
Nimme(lanne): tugev ja hästi lihaseline.
Laudjas: lai, langedes ligikaudu 30°nurga all.
Rind: lai, täidlane ja sügav, hästikaardunud roietega.
Kõht ja alajoon: peaaegu ühetasane ja ei ole kunagi sissepoole tõmbunud.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED: on sirged ja paraleelsed ka siis, kui koer kõnnib või traavib aeglaselt.
Õlad: väga tugevate lihastega ja tahapoole suunatud.
Küünarnukid: vastu rinnakorvi.
Kämmal: kergelt kaldu.
Käpad: suured ja kerega vastavuses, ümarad ja tihedalt koos hoidvate tugevate ja kompaktsete varvastega. Varustatud ujulestadega.
TAGAJÄSEMED: kuna koormate vedamise, ujumise või maadhaarava liikumise tõhusus sõltub suuresti tagajäsemetest, on newfoundlandi koera tagaosa ehitus kõige tähtsam. Vaagen peab olema tugev, lai ja pikk. Reied: laiad ja lihaselised. Põlved: hästi kaardunud, kuid mitte sel määral, et tekitaks kükitavat muljet. Sääred: tugevad ja suhteliselt piksd. Kannad: madala asetusega, suhteliselt lühikesed ja üksteisest lahus, teineteisega paraleelsed, ei pöördu sisse-ega väljapoole. Käpad: tugevad ja tihked. Tagumised liigvarbad tuleb esinemise korral eemaldada.

SABA:
Toimib koera ujudes tüürina, seetõttu on saba tugev ja saba tüvi lai. Kui koer seisab, ripub saba all, võimalik, et saba ots on veidi kaardus, saba ulatub kannani või pisut kannast allapoole. Erutatud olekus või liikumisel on saba sirgelt väljas või veidi ülespoole kaardus, kuid mitte kunagi ei tõuse seljajoonest ülespoole ega ei ole jalgade vahele kaardunud.

LIIKUMINE:
Newfoundlandi koer liigub hea esijäsemete sirutuse ja tugeva tagajalgade tõukega, mis jätab mulje pingutuseta jõust. Selja kerge vetrumine, rullumine on loomulik. Kiiruse suurenedes kaldub koer jooksma üht jäljerida, samal ajal jääb seljajoon tasaseks.

KARVKATE:
KARV: newfoundlandi koeral on veekindel topeltkarv. Pealiskarv on mõõdukalt pikk ja sirge, ilma lokkideta. Kerged lained on lubatud. Aluskarv on pehme ja tihke, talvel paksem kui suvel. Mingil määral esineb aluskarva alati rinnal ja ristluudel. Pea koonu ja kõrvade karvkate on lühike ja õhuke. Esi-ja tagajalgadel on ilukarvad. Saba on üleni kaetud pika ja tiheda karvaga, mis aga ei moodusta lippu. Trimmimist ja kääridega pügamist ei soosita.

VÄRVUS: Must, must-valge ja pruun.
Must: traditsiooniline värvus on must. Värv peab olema võimalikult ühtlane, kuid kerge päikesest tingitud pruunikam varjund on lubatud. Valged märgid rinnal, varvastel ja/või sabaotsas on lubatud.
Must-valge: see värv on tõule ajaloolist tähtsusega. Eelistatud muster on järgmine: must pea eelistatavalt valge laiguga pealael, mis ulatub koonule, must sadul ühtlaste laikudega ja mustad ristluud ja saba ülemine osa. Ülejäänud kehaosad peavad olema valged ja neil võib olla minimaalselt musti karvu.
Pruun: pruun värvus, mis varieerub šokolaadipruunist pronksini. Valged märgid rinnal, varvastel ja/või sabaotsas on lubatud. Must-valged ning pruunid koerad esinevad näitustel mustadega ühes ringis.

SUURUS ja KAAL:
Täiskasvanud isaste keskmine turjakõrgus on vähemalt 71 cm (28 tolli) ja täiskasvanud emaste keskmine turjakõrgus on vähemalt 66 cm (26 tolli). Keskmine kaal on isastel ligikaudu 68 kg ja emastel ligikaudu 54 kg. Kuigi suurem kasv on soositud, ei tohi seda eelistada sümmeetriale, õigele balansile, kehaehituse võimsusele ja õigele liikumisele.

VEAD:
Igasugused kõrvalekalded nimetatud punktidest tuleb pidada veaks. Vea tõsiduse hindamisel tuleb arvestada kõrvalekalde ulatust.
Üldmulje: pikajalgsus, võimsuse puudumine. . Üldine luustiku struktuur: loid välimus, kerge luustik. . Iseloom: argesiivsus, argus.
Pea: kitsas.
Koon: terav või pikk.
Mokad: silmatorkavad.
Silmad: ümarad, pungis, kollased silmad, lõdvad laud.
Selg: küürus selg, nõgus või pehme selg.
Saba: pikk, lühike, sirp-või rõngassaba.
Esijäsemed: läbivajunud kämmal, harali varbad, sisse-või väljapoole pööratud varbad, lestade puudumine varvaste vahel.
Tagajäsemed: sirge põlv, lehmajalad, rangjalad, linnuvarbad.
Liikumine: tippimine, jalgade lohistamine, krabitaoline või liiga kitsas liikumine; liikumisel on jäse küünarnukist ja randmest murtud ("kudumine"), esijalgade ristamine, eest käppade sisse-või väljaloopimine, esijäsemete kõrgele loopimine (hackney), küliskäik.
Karvkate: täiesti lahtine karv. Aluskarva puudumine.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
Halb iseloom.
Üle-või alahambumine, viltune hambumine.
Lühike ja elutu karv.
Mustal või pruunil koeral peale valge teist värvi märgised. Kõik teised värvused peale musta, must-valge või pruuni.
NB: isastel koertel peavad kaks nähtavalt normaalset munandit olema täielikult laskunud munandikotti.

Tõlke korrektor Rita Valdna-Pruel inglisekeelsest standardist, heaks kiidetud EKL juhatuses 6.veebruaril 2003 protokoll nr 1.